• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 07.11.14, 12:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raivo Vare: Üüripindu võiks luua depressiivsemates kohtades

Majandusekspert Raivo Vare sõnul võiks riik üüripindasid ehitada niinimetatud depressioonipotentsiaaliga piirkondades, näiteks Ida-Virumaal. Lihtsustatud kujul võib idee aga turgu solkida.
Raivo Vare
  • Raivo Vare Foto: Eiko Kink
“Kui minnakse selle mudeli järgi, et mitte midagi arvesse ei võeta ja riik paneb lihtsalt hunniku raha sisse, siis see solgib turgu, siililegi selge. Ei tohi niisama raha sisse panna! Täna näeb see päris rõve välja, sest siis muutub see poliitilise kauplemise objektiks ja ehitusturu rasketest aegadest üleaitamise asemel korruptsioonipotentsiaaliga tegevuseks,” rääkis Vare Äripäevale.
Eestisse ei saa teistes riikides tehtavat paralleelselt üle kanda, aga see ei tähenda, et ei võiks nende näidete põhjal luua oma mudelit, mis siin toimiks, arvab Vare. Riik peaks aga mahajääjaid aitama, mitte segama edasijõudnuid.
“Depressioonipotentsiaaliga piirkondades, mida on meil 167st 142, on meil mõistlik midagi ette võtta, aga võiks eraldi lahendusi pakkuda,” lausus Vare, soovitades võtta suund üüripindade loomiseks peale Ida-Virumaa ka Kagu- ja Kesk-Eestis. “Näiteks Paides, mis oli kunagi kuldne kant. Tallinnaga oleksin väga ettevaatlik, sest siin on nagunii poliitilistel põhjustel käivitatud munitsipaalelamufondi programm, millel on nähtavaid puudusi, ja Tallinnas tekib üüripindasid ka riigita.”
Kolmes-neljas maakonnas on pensionäride osakaal üle 40 protsendi, kümne aasta pärast on see juba üle poole. Vare sõnul ei hakka pensionärid, kes tahavad näiteks Tallinnast väiksematesse kohtadesse kolida, endale korterit ostma, küll aga on nõus seda üürima. “Normaalne keskmine inimene on nõus elama Paides, aga kui tal pole kusagil elada, siis ta seda ei tee. Pensionär on elanik, kes ei too omavalitsusele meeletult sisse, aga on ikkagi olemas.”
Riik võiks Vare sõnul sekkuda aga kindlasti selles osas, kuidas üüriturgu atraktiivseks muuta, nii maksupoliitiliselt kui ka tehniliste meetmetega.
“Kui täna on äriplaanide skeem kinnisvaraarenduses stiilis “Müü või sure!”, siis võiks mõelda, et kinnisvaras on täna selge ülepakkumine olemas. Andke võimalus, et arendajad võiksid neid pindasid välja üürida, selleks on vaja seadusandluses üle vaadata kolm asja: maksupoliitiline teema, vastutus ja finantseerimispaindlikkus. Samuti võiks luua soodustusrežiimi, et arendajatel ja pankadel oleks huvitav,” lausus Vare. “Arendaja ei ole täna tegelikult üüripindade arendamise üle õnnelik.”

Seotud lood

Uudised
  • 25.11.14, 09:06
Riik moonutab üürikorteritega turgu
Eestis on aeg alustada riigi toel üürikinnis­vara ehitamist, leidsid paari nädala eest majandusministeeriumis toimunud ümarlaual osalejad, kuid riigi sekkumine võib kogu kinnisvaraturgu muuta.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele